KLIKK HER OM DU VIL LESE DENNE REPORTASJEN PÅ NORSK.
- Sámi servodagas olbmot eai hála dávddaid birra earáide go bearaslahtuide. Go sápmelas váidala iezas leat illávejiid, de son dadjat lea lahka jámi. Jos mii eat eisege leat das ovtta mielas, de eat jietnat maidege. Nu kultuvrrat sáhttet saddat vuostálagaid, go sámit deaivvadit veahkkevirggálaccaiguin, Piera Jovnna Somby dadjá. Dáin sámiin geain lea heajos doaibmannákca dát doaimmalas 61-jahkásas olmmos lea hárve dannego son jitnosit hállá dán dili birra. Son lea hárjánan iezas jiena geavahit, sihke musihkárin ja politihkárin Ruoksat nammasas bellodaga ovddas Romssa fylkkasuohkanis, mas son lea sadjásas áirras skuvla- ja oahpahuslávdegottis.
Moai vudje suinna juovlamánu skábman Álttás Levdnjii, gos son galgá cuojahit eahkedis. Sutnje musihkka lea álo leamas dehálas ja lea doaibman doarjjan su garra bajássaddama áiggi Kárásjogas.
Várrái riegádii
- Mun várrái riegádin má ga mánu ovdal áiggi, go ledje sullii 40 buolasceahki, ja mu dolvo vuolás márkanii heasttareagas, ja mun ledjen skuovvaskáhpus masa bidje mu goabbat beallái lieggacáhceboahtala. Ii giige dan jáhkkán, ahte ceavzzán. Mu cuohpadedje ja gipsejedje, ja ma á veallájin olles jagi vanahandeattuiguin julggiin. Má ga áigodaga ledjen Sophie Minde nammasas buohcceviesu divssus Oslos. Ovddes áiggiid galggai doaibmavádjet mánná dollojuvvot cihkosis albmohagas. Váilevas doaibmannákca lei heahpat, ii ge dan birra galgan hállat dade eambbo, Piera Jovnna Somby muitala.
Ollu lei sámi servodaga guottuin ja oaiviliin gitta. Bearas lei beahtahaddan dainnago son ii lean falli ii ge sáhttán váldit badjelasas boazodoalu. Su unnit eambbo ciegadedje.
- Muittán dattetge ahte duhkoradden eará mánáiguin ollu. Muduid mun veahkehin njuovvat bohccojulggiin gápmasiid. Gápmasiin gorro ma á goikkehiid, mat leat sámiid árbevirolas juolgegárvvut.
Somby diehtá mii olggusteami dovdu lea, vaikko beassá leat veahá siskkobealde ge. Sus lea eallu ja sierra boazomearka, go lea boazodoallobearrasa mánná, muhto ii sáhte goassege ies bargat boazodoalus.
- Fárrejin Kárásjogas eret. Mun cadahin lohkamiid Vårli nammasas joatkkaskuvllas, ja dasto vel cadahin alit ohppui válmmastahtti eksámena Oslos ovdalgo má ga jagi lohken sierranas fágaid Romssa universitehtas. Dan ma á ásaiduvven Romssa fylkii.
Jávohisvuohta
Buozalmasaid dáfus lea ollu jávohisvuohta, muhto Somby sávvá nuppástusaid. Danne son searvvai dutkamii man gohcodedje «Dilli mas dat doaibmavádjet olbmot leat, geain lea sámi duogás». Dat bodii áigái go Mánáid, nuoraid ja bearrasiid direktoráhtas (Bufdir) gávnnahedje ahte ieza dihtet dan birra menddo unnán.
Dán dutkama galggai «Arktisk senter for velferds- og funksjonshemmingsforskning (ASVF)» cadahit UiT Hársttágis, suodjedivssu ossodagas.
- ASVF-ásahusa erenoamás ovddasvástádus lea fállat Davvi-Norgga suodjedivssáriidda dakkár oahpu maid riikkaoassi dárbbasa. Ollu suodjedivssáriid bargu lea veahkehit olbmuid geat leat doaibmavádjegat, muhto divssáriid várás leat unnán oahppogirjjit ja oahppofálaldagat sámi kultuvrra birra, Line Melbøe muitala, gii lea proseavtta nubbi njunusdutki.
UNNÁN RABASVUOHTA: ASVFa dutki Line Melbøe ii le
